Angerjas
Paadi põhjas angerjas
Limasena vangerdas
ära tahtis põgeneda
mees kui asus püüdma teda
sai ta kätte, pistis kotti
mõtteis juba supipotti
sinust saab hea leemekene
kuid siis äkki, heldekene
Mees ei uskund oma meeli,
uss see lausus inimkeeli:
„Tean, et olen kallis kala
pidulaua lemmikpala,
minu eest saab palju raha,
kuid kas seda sa vaid tahad?
Sulle tõsimeeli väidan,
suisa kolm su soovi täidan.
Säästa süldist minu saba,
lase vaid mul olla vaba,
päästa minu nahk ja veri
minu elupaik on meri.“
Kuigi polnud kullast kala
mees jäi uskuma ta hala.
Veidi hakkas nagu hale
mõtles, kui ka jutt on vale,
jäägu seekord tühjaks pada
lasen endal unistada.
Soovin juba lapsest saati
mootoriga kalapaati
ja kui sa ei pane pahaks
naine mul nii väga tahaks,
elame et kasinalt,
moodsat pesumasinat.
Rohkem soovida ei oska,
kas ka naabri eest võin kosta?
Maha põles saunamaja
ja nüüd uut neil oleks vaja.
Saigi kolm, noh, mis siis ikka,
kui ka mind ei tee sa rikkaks,
miskit rääkida on kaldal
enam oodata ei malda,
mine ela, imemadu
vilkus saba veel, siis kadus.
Taat siis hakkas kahetsema,
mida ütleb laste ema.
Nähes tühja kalaämbrit
naine muudab kõnetämbrit,
kes siis seda kuulda jõuab,
mis sest enam, koju sõuan.
Aerud kuid siis kui vits vette
kadusid, rist otsa ette
löödud sai, vool helde taadi
koju kandis mootorpaadis.
Nüüd küll enam selg ei väsi.
taat lõi õnnest kokku käsi.
Suitsu naabri korstnast tõusis
ja kui ta siis tuppa jõudis
naine talle moodsas köögis
kandis ette lõunasöögi.
Mees ei pidand tundma häbi,
kogu moos, see jutt on läbi.
-Tiina Nuum-
Järgi luuletajat
