Elu luuletused
Kokku 2216 luuletust elust enesest
Komm või pomm!!
Kadrid vaikselt, salamahti
Martidega piilumas,
mis on õues läinud lahti,
kes on ringi hiilimas,
pole käes ju Volbriöö,
kuid hirmsad kollid need
täna õhtul teevad tööd,
on kõrvits leekides.
"Komm või pomm!!!"
on hüüdmas kollid,
lootes saada head,
hiilimas on
suured trollid
ja ka väiksemad.
Halloweeni kollid tulid,
lootsid miskit saada,
Kadrid, Mardid vaiksed olid,
teadsid, et veel jääda
kollid siia ei saa küll,
vaid läevad' ära koju,
sest, et tants ja naljapull
meil tõstmas hoopis tuju.
- Tarmo Selter -
2023
Aeg kella keerata
Suvi meile põue poeb,
meelde jääb meil ikka,
ilm on ilus, ilm on soe,
päevad on nii pikad.
Igal aastal korda paar
saad kella keerata,
suve poole ikka taas
siis oma pilgud sea.
Sügisel siis ärkad hiljem,
õues valgem on,
kevadel veel varem üles
aeg see voodist toob.
Kokkuvõtvalt meeles pea,
kui aeg on jõudnud kätte,
suve poole keerata
end seieril nüüd laske.
- Tarmo Selter -
2023
Päike tuli siia
Kuidas päike tuli siia,
et mind täna randa viia,
tuues kaasa sooja ilma,
paistes mulle kohe silma,
kinkides siis mulle päeva,
nõnda hea ja nõnda sooja,
tuletades mulle meelde,
kuidas suvel läksin teele,
lootes leida rannaliiva,
mereveestki mõne piisa,
lainevahust kuldse harja
merelaine võlus välja,
luues hetke nõnda kauni,
mida siiani ma naudin,
kui taas päike tuli siia,
et mind jälle randa viia...
- Tarmo Selter -
2023
Ühe ootamise lugu
Natukene aega veetsin bussipeatuses,
pingil istudes,
ema oodates.
Iga kord käis südamest värin läbi,
kui buss peatus, uksed lahti tegi...
Tädid võõrad väljusid,
bussis ema polnudki-,
aga lootusevärin ei kadunud mul kuhugi.
Üks ja teine, kolmas, neljas,
ainult bussid, ema ei tulnudki, teda polnudki.
Vahest oli keegi tädidest mu ema,
kes enne bussist väljusid,
mind lihtsalt nad ei tundnud ära,
miks muidu nad mul naeratasid?
Ikka leidsin aega ma
bussipeatuses istuda,
üht bussi ja ema oodata.
bussist väljuvaid tädisid uurida,
silmanurka kogunenud pisaraid püh .....
Valu...
Selles hetkes Sa olla saad ise,
võttes tera, andes kätele voli,
luues triibud nii elulised,
tehes endale rahustavat valu.
Kas ehk võimalus minna on ära,
hetkeks endaga olla saad koos,
lülitudes välja, kaob kära,
luues valusaid hetki ses´ loos.
Möödub aeg, on järgi jäänd´ armid,
mõtled, mida Sa endaga tegid,
luues omale hetked nii karmid,
mida lähedased Sul nägid.
Vahel püüe on endale luua
valuga oma maailm,
ei lõikudess eales saa tuua
elu ilu oma tulevikku küll.
Kui Sa tunned, Sul tõesti on raske,
tule räägi ja vaatame koos,
kuidas mööda saak .....
Hommik
Vahel hommik on targem õhtust,
luues värvides loomingut, ilu,
mis päevades argiselt lahtub,
viies varajase värskuse, võlu,
luues õhtusse loojanguvarjud,
ehavalgusse mõnedki retked,
kuni jälle Sa homsesse astud,
Sind tabamas kaunimad hetked.
- Tarmo Selter -
2023
Tunnustus
Igaüks meist väärib tunnustust,
olgu ta siis laps või täiskasvanu.
Tunnustus on kui imerohi,
mis paneb hea tunde vohama südame.
Isegi koerale või kassile,
keda armastad ja toidad,
kinkides ühe silituse,
tunnustust neile sa annad.
Kui elus on palju tunnustust,
siis rõõmu meis on rohkem
ja meie endi elu,
oleks tuhat korda uhkem.
Minu emps on õpetaja
Minu emps on õpetaja,
hakkan kooli lõpetama.
Varsti Eluülikooli ma
vapralt hakkan astuma.
Elu ongi üks suur kool,
algul koolikotti tarkust topid,
siis õpetaja õpetusi
eluteele kaasa nopid.
Minu emps on õpetaja,
austusega kuulan teda.
Paljud leidnud õige raja,
minu emps on õpetaja.
Vabadus
Kui oled saanud vabadust sa tunda,
siis ära teda ei taha anda.
Siis vabadust sa nõnda kõrgelt hindad
ja temaga koos sisse, välja hingad.
Ülim tunne ongi see,
kui oled vaba oma meeltes ja mõtetes.
Vabadust ahelais ei tahaks näha iial,
see mu südamele oleks suureks piinaks.
Vabadust tuleb hoida
kui oma silmatera
ja mitte kustuda tal lasta
oma hinges ära.