Elu luuletused

Lastekodus kasvasin ma üles
Nüüd elan keerulise elu süles

Kui mina jätaks maha elu,
kas elu mind siis karistaks?
Kui elu jätaks maha minu,
kes siis teda karistaks?

Ma mõtlen ja olen olemas,
Hetk minevikku mind paiskab –
Mis olnud on ja mis tulemas,
Aeg armutult elu mul raiskab.

On rõõme mul olnud ja muresid.
Arm sasinud on minu südant. .....

Loe edasi

Mida olen elul teinud
või mida andnud vähemat
Ei sellist elu ette näinud
tundnud hoopi tugevat

Selg sirgu käidud kogu aja
ka siis,kui nutuvõrus meel
Nüüd kummardada aina tahaks,
sest .....

Loe edasi

Mis küll jookseb silme eest läbi,
kas see on eluke?
Kas olen tundnud elus häbi?
Käidud pikk on elutee.
Vaatan tagantjärele
ja mõtlen elule,
korrigeeringuid teen,
oma südame.
Elu kaela .....

Loe edasi

Kuhu küll kutsud sa mind?
Ütle kuhu ma minema pean..
Elan elu vaid oodates sind,
kas on see hale, ma seda ei tea.

Iga öö on kui valede valu.
Ning vaid igatsen asjatult miskit.
Ma ka nutan .....

Loe edasi

Elu on lõpmata kiire,
elutee lõputult pikk,
kord kui läheb see kiire
ja otsa saab lõputu tee,
veel on paigake,kus mõelda,
kui janused olime.

Nuta,nuta kullakene,
nuta tühjaks meelekene
nuta valu südamest,
piinad hingesoppidest.
Nuta,nuta lörinaga,
kasvõi mitu tunnikest,
pärast on sul kergem olla,
nutt on valuvaigisti su sees, .....

Loe edasi

Piin ronis minu sisse,
hinge peale istuma,
loodan,mitte elama,
puuküürnikuks ka mitte,
ise olen koduta.
Tunnen piina oma hinges,
alalõpmata,
kui jalaga mul anti takka,
jälle piin mind pig .....

Loe edasi