Elu luuletused

Parim osa meist
on meie lastes –
nende kerges
rõõmsas
hoogsas jala-astes,
nende kirkais
helgeis
puhtais särasilmis
töise argipäeva tõsielufilmis.

Parim osa meist
on meie kätes – .....

Loe edasi

Päris-elu juttudest on kirjutatud maha –
mida aurab õhku, seda sajab maha.

Hoogu anda vastuvoolu
võtab naha märjaks…
Lilled iseenesest
ei muutu põimund pärjaks!


/Mari Uri/ .....

Loe edasi

Oled oma kõrgeim mõte,
oma tegu madalaim -
oma patt ja
oma püha,
oma ilme avalaim.

Iga sõnagi, mis lausud,
loob su elu alused -
saduldab su igaviku,
kuhu sätid jalused.

Iga laulgi, m .....

Loe edasi

Kinnisilmi köiel tantsin –
nii on ohutum,
kõrgustesse pürgimise
võime tohutum.

Tunnen ainult oma keha,
ajas antud rada,
kustumatut soovi elu-
hirmgi ületada...


/Mari Uri/

Vanakesed seisatavad,
silmitsevad puid.
Noored pood'es pudukaupu,
autotarvikuid.

Silmates ja silmitsedes
kujunebki vaade…
Hoiab pilgu puhtana
su elu õilsaim aade.



/Mari Uri/ .....

Loe edasi

Kui mul oleks saba –
seda liputaks,
linnumaja iga puu
otsa riputaks:

linnulaul ja sõber
päästavad su elu,
kui on maasse tampind
heitlik linnamelu…

Lähen hoopis sinna,
kuhu jäetud .....

Loe edasi

Ajas tagasi vaatamine ei näita sulle reaalsust, ainult möödunuid ja moonutatud pilte näha sa saad, oma tühist algust.

Langev täht sulle ei sosista ega ütle "tule, kanna mind oma kätel .....

Loe edasi

Südaöisest taevast on eemaldunud tähed ja valgus, kuhu on nad kadunud, kus on kõige uue algus?

Hall süngus ja rõhuvad varjud on pelk eelmäng, vaid prelüüd sellele, mille kadumist on kaua .....

Loe edasi

Kord Ingel oli puudutanud mind,
Ma tundsin soojust, hoolivust ta poolt.
Ta justkui küsis - mis on su elu hind?
Kes on see - kellest Sina kannad hoolt?

Siis vastasin ma Inglile, mis mind
On kõ .....

Loe edasi