Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Viimane lend

Päeval, mil ma leidsin sinu suled,
teadsin - nüüd vaid hingusena tuled,
maitsena, mis õhust puutub huult
või lõhnana, kui kõnnin allatuult...

Käega vaikselt lükkad kardinaid,
kui lambid hämaruses kustu said,
tuhvlitutid sahisemas öös,
kui tornikell kesklinnas tunde lööb.

Su teed veel ära annab uksekriiks,
hall vari... Ohe, mis teeb maisest priiks,
suur vaikus, kuhu mahub vihmasabin
ja üksinduseängi kartlik pabin.

Tean, et sind mu luigelaul ei aita.
Su tiibu koidukiired eal ei paita
ja minu järelhüüd on tühjusele kaja -
sul pole enam mind, ei ennast vaja.

Su lahkumine lõpeb, kui need read
on öeldud, kirja pandud nagu vead.
Neis mälestus on loodud, kaunis vaid...
Ning palve: armasta meid, elavaid.


/Mari*Uri/

— Mari Uri
39
07/04/2023 Lein

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Mari Uri

Kasutaja Mari Uri profiilipilt

Minu luguluuletused on autorikaitsega.
Luban kasutada kaartidel, kõnedes, pakisaamispabinas...:)
Rohkem leiad:vaimustav.ee
IG:mariuripicturepoems
YouTube:Etaborim

Info

  • Autor: Mari Uri (Mari Uri )
  • Lisatud: 07/04/2023 15:27
  • Kategooria: Lein
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 4197
  • Kopeeritud: 6


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud