"Sel jõuluõhtul sulgesin silmad"
Vaikne ja rahulik jõuluõhtu.
Inimesed oma perede ja lähedaste juures.
Kuid kus on olla minul tol õhtul?
Linnast väljas, suure maantee ääres.
Leban lagendikul lumehanges
ja silmitsen neid säravaid tähti.
Vaikselt olen, kurbus hinges,
alles üleeile mind rõõmsana nähti.
Mu rõõmus meel oli petlik,
sest südamesse juurdund kurbus.
Terve mu elutee oli künklik,
parem lõplik lõpp kui lõputu algus.
Kas keegi üldse...
hakkab igatsema mind?
Tunneb muret minu pärast?
Sel kõigel on oma hind...
Kui vastata jaatavalt,
siis millegi muutmiseks on juba hilja.
Täna öösel lahkun jäädavalt,
juba enne valmis kirjutasin selle kirja.
Ilm täna öösel jäiselt külm,
olen pikutanud siin mõnda aega.
Mul on soe, kuid veidi hirm,
aga tean, enam pole mul palju aega...
Ei jõua enam...
Ütlen hüvasti ja sulen
silmad, mis ei avane enam kunagi.
Mitte kunagi.
17.10.2014
Järgi luuletajat
Kommentaarid
M R
Goodbyes make you think. They make you realize what you´ve had, what you lost and what you took for granted. So appreciate what you have before it becomes, what you had...
Info
- Autor: MartinRuiso (M R)
- Lisatud: 06/11/2015 22:38
- Kategooria: Kurbus
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 1677
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud