Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Luuletajad
Saada postkaart selle luuletusega sõbrale Vali postkaart

"Moment of Peace"

Istun siin, raudteerööbastel,
kus me kunagi sinuga olime.
Mõtlen sellest noil rööbastel,
kui ilus siis veel kõik oli.

Kui meeletult hea mul oli sinuga.
Aga nüüd olen ma siin üksinda.
Sind ei ole enam.
Ja kui ei ole sind, ei ole vaja ka mind.

Panen kõrvaklapid pähe
ja kuulan viimast korda seda laulu.
Laulu, mida tavaliselt koos kuulasime.
Mäletad, kus Hutzkyd koos jooksid...

Ja siis ühtäkki...
laul sai läbi...
nagu meie koosveedetud aegki...
miski pole igavene.

Ma kuulen rongi häält
ja vaatan tagasi.
Rong on suur ja võimas.
Enam pole tagasiteed selt libedalt jäält.

Ta tuleb oma paljastava valgusega minu poole
aga siiski on ta veel nii kaugel.
Mul on veel aega...
mõtlen, pisar laugel.

Rong jõuab järjest lähemale.
Ma suudan vaikselt lausuda:
"Kiisu, näita nüüd,
et saad ka ilma minuta hakkama..."

Kuulen veel kellegi karjumist,
kuid sedagi vaikse kajana.
Ometi saan ma sõnadest aru:
"Kallis, palun, ära tee...!"

Aga on juba hilja.
Lootusetult hilja.
Mu kehast käib läbi valu
aga siis hakkab soe.

Kõik on valge, hea on.
Veel ähmaselt näen sind
läbi selle valguse nutmas.
Aga on juba hilja, lootusetult hilja...

12.10.2014

0
MartinRuiso 07/11/2015 [Kurbus]
SAADA LUULETUS SÕBRALE
M R
Kasutaja MartinRuiso profiilipilt

Goodbyes make you think. They make you realize what you´ve had, what you lost and what you took for granted. So appreciate what you have before it becomes, what you had...

Info
Loe järgmist luuletust
Vali teema: Luuletusi, mis on selle luuletuse sarnased ja mida sa pole veel lugenud, meil kahjuks ei ole
Vali suvaline



Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse