Kodu
Meil aiaäärne tänavas,
kui armas oli see!
Kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga,
Kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.
Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata.
,,Laps, oota’’ kostis ta, “see aeg
on kiir küll tulema’’.
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas-
ei pool nii armas olnud seal
kui külatänavas!
888
19/02/2024
Elu
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Anon
n88n88
2 kuud tagasi
R1im
3 333 3 44 44
2 kuud tagasi
R1im
3 3333 33
2 kuud tagasi
R1im
2 2 2 22
2 kuud tagasi
R1im
ddd dwdw dw dw
2 kuud tagasi
Rain Ungert
Ma pole luuletaja ega ka loomeinimene, kuid huvitun selle säilimisest
Info
- Autor: Lydia Koidula | Lisas: R1im
- Lisatud: 19/02/2024 15:13
- Kategooria: Elu
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 4792
- Kopeeritud: 37
