Tule päästa mind
Oma tundeid enam ei valda,
need olid väärt enam kui kulda,
nüüd ainult musta mulda.
Ma ei tea enam mida tunda,
oma mõtteid ma ei hinda,
surun käe vastu rinda.
Äkki mul on vaja rõõmu,
suhkruvett, ühte sõõmu.
Mul on vaja sinu naeratust,
sinu lapsepõlve karjatust.
Palun tule päästa mind.
Tule päästa mu visa hing,
tapab see must ving,
mis on täielik häving.
2
25/11/2015
Igatsus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud