Kirge ei peata
Käed. Rinnale risti seatud.
Silmad. Vastamisi peegeldamas.
Enne järgmist sammu lähemale
Sa veel lausud: ka me ei ole veatud.
Ja ma usun sellesse täna enam kui varem.
Tean - see on patuste lohutusloosung.
Käed. Juba avastand ilma on sootuks.
Või kuidas nüüd olekski ütelda parem?!
Vaoshoitust enam siis juttu ei tule
Üldse on sõnu nüüd kasinavõitu.
On sina ja mina, läeb hetk, tuleb teine.
Me saladus võõrale südant ei sule.
1
29/11/2015
Armastus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud