Ah sina...
Kui ma arvasin, et kõik on läbi
Leidsid sina mu üles
Tõmbasid oma kätega läbi mu juuste
Sina – nii noor ja nii õrn
Õrnem kui mina, keda arvasid end armastavat
Ma keelasin sul hoida end, sest teadsin, et on valus
Sina ainult hoidsid edasi, mu piha ümber hoidis su käsi
Nüüd ma loodan ainult, et mind sa imetlemast veel ei väsi
Sest varsti sa näed, et ma olengi see ja mitte midagi teist
Ja sel kohal kui aru saad – ma olen kõigest see, ma tean, sa väsid.
111
29/11/2015
Armastus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud