Luuletus.ee logo
tsitaat Kõikidest asjadest, mida sa kannad, on kõige tähtsam su näoilme. tsitaat Anonüümne

Täbarad lood

Olen maha jäänud oma rutiinsest argipäeva elust
Ei suuda loobuda enda heast sõbrast - lelust
Hetkel küsin endalt, kas näen ka helget lõppu
Või olen sunnitud minema oma pahega igavikku
Vihkan oma käitumist, mõtlemist, tegutsemist ning
Seda, kui mitmeks killuks on purunenud minu hing
On teada tõsiasi, et olen rumal, nõrk ja ennasttäis
Ei suuda lahti öelda nendest mõtetest, mis on peas

Kas kuskil vedeleb veel elu elamise käsiraamat?
Mina oskan elada vaid igalt poolt leides draamat
Pole mõistust, pole jõudu, tahet - mitte midagi pole
On valu, on mustad toonid, on maailmavaadegi kole
Jalutasin öösel metsas ning silme ees avanes vaade merele
Olles seal koos sõbraga, tekkisid verised haavad ka kerele
Kirjutasin vasakule käele kaks ilusat tugevat punast tähte
Ei seda nüüd mitte, et oleks kujutatud Pärnu lahte

Hakkasin koduteele astuma, sest peagi oli oodata tihedat vihma
Mis oli justkui Kõige Kõrgema moodus anda mulle rihma
Vihma sadas kui oavarrest, oleksin kindlasti varsti ära külmunud
Kuid tänu veepiiskadele, oleksid verised kriipsudki vaikselt ära tuhmunud
Punased verepritsmed läbipaistvates vihmapiisakestes - on kaunis kunst
Minust mööduv isiksus noogutas tuimalt - eks see olnud härra Vunts
Kummardan väheke ja märkan maapinnal köitesse lõksu jäänud naela
Küsimus - miks ei võiks ma panna nööri endal kaela?

Kui kogu keha on lakanud töötamast, miks on elada vaja?
Üsna tihti kordan seda küsimust mõtteis, sellest tekkinud on kaja
Olen leidnud maailmast ainult ühe sõbra, kelleks on žilett
Sõpra ei aita unustada arstide poolt kirjutatud tablett
Jah, kummalisi ideid ja mõtteid on omaks võtnud mõistus
Nõndaviisi on välja kujunenud, et Elul ja Surmal käib võistlus
Kõik on keeruliseks läinud - olen enda minapildiga täiesti lõksus
Millal saabuvad need õiged otsused - tulemusi juba näha võiks ju

Ei osanud end ohjeldada, vasaku käe tähed pole isegi
Veel kadunud, aga juba lisasin uued, olen omadega segi
Kujundasin seekord paremale käele ühed uhkelt toredad tähed
Ja nüüd pean kurvastusega tõdema: "Armas sõber, kahju, et lähed!"
Ehk oleksin jõudnud veel korraldada temaga tee matustele
Kuid siis poleks saanud vajalikke küsimusi etteantud vastustele
Vaikselt paranevad need tähed - J, K, R, mis oleks kui Jeesus Kristus
Võib-olla ma seda mõtlesingi, sest mõttemaailmas tulukegi vilkus

0
SAADA LUULETUS SÕBRALE 🠓
Loe järgmist luuletust
Mõtiskleja

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Kommentaarid
Info
  • Autor: Mõtiskleja
  • Lisatud: 18/01/2016 02:26
  • Kategooria: Kurbus
  • Vaatamisi täna: 1
  • Vaatamisi kokku: 1537

Märksõnad



Privaatsuspoliitika



Lisa enda luuletus
      Unustasid parooli?