Ma astun üle lävepaku
Ma astun üle lävepaku
viipan veel "hääd aega"
ning läinud ma olengi.
Vaatan tulevikku vasikasilmadega -
veel ei tea ma, et näen peagi
saabastega kassi Kuu äärel istumas
ning unenägusid õngitsemas.
Maha on jäänud puupüssid ning
vanunud juustega nukud,
kaasa jalutavad üksnes koltunud lehtedega õpikud
ning teadmised ajavad justkui tulise ahjuroobiga taga.
Taat ja memm lehvitavad mõtteski kaasa -
ka nende silmi on pisarad kratsinud.
Ratsutan tundmatusse
läbi tuttavaks saanud viljapõldude
kaasas suur kandam mälestusi,
mis ometigi on kerge ja hea.
2
14/12/2015
Verstapost
Järgi luuletajat
Kommentaarid
poun
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: poun
- Lisatud: 14/12/2015 20:04
- Kategooria: Verstapost
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1881
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud