Raske elu tänaval
Ma kõnnin ja ma ohkan,
ma varsti juba Kanadas,
sest isegi tänaval,
ei leida mulle kohta.
Varsti juba õhtu,
pean leidma midagi kõhtu,
ennem kui midagi juhtub,
kui satun hädaohtu
või mind ees ootab kohtu.
Jah, mul on vaja rohtu.
Aga hoolimata sellestki
ma ei sõltu kellestki,
ma ei hooli mitte millestki,
kuid elan selle poolestki.
43
22/12/2015
Elu
Järgi luuletajat
