Suve luuletused

Suvi on tore päike on taevas see on ju tore suvi














Lota Lisete Saar

Lõokene hõiskab, lõõrib!
Suvekne tulla hiilib
Rohelist naeru naerab muru
Suvi tuleb ilus
Usu,usu!

Mere kohin kuuldub õrnalt,
ja tuul, see paitab hellalt.
Jalad liival,
istun rannal.
Päike, sügiseselt soe,
kuid sügis hinge mul ei poe.
Ikka veel elan suves,
soojade puhangute süles.
Ilus .....

Loe edasi

Suvi küps on astund aeda,
näe pihlal kuis veretav toon.

Nii raske endasse kaeda,
kui allikast sõõmu sa jood.

Ütlema ei pea me headaega,
sest veel on aega,
nautida seda mis meil on,
võtta kõik mis on siin ja praegu.
Mäletada kõike hiljem veel,
et see kannaks meid kaugele.
Päike, rand ja meri,
e .....

Loe edasi

Meenutades valgeid öid…
Rohkelt tegemata töid…
Telgivaiu, suurte rõõme…
Varjurikkaid lõkkelõõme…

Külm on väljas,
soe on sees.
Kardinad on
akna ees.
Põsel puna,
pilgud maas .....

Loe edasi

Heinakuu värelev kuumus
Metsmaasikate magushullutav lõhn
Toob meelde lapsepõlveraiesmikud
Rammestava päikese
Kihavad sipelgapesad
Väärikad sõnajalapuhmad
Ja veendunud uskumuse –
Nii tu .....

Loe edasi

Pääsukene savist pesa voolib
nokk nokahaaval savitükke veab
Ikka linnulennul siia-sinna
varsti pesakese jätma peab

Kas tõesti tuleb hirmu tunda
et napsatakse suvekuu
Mis selle kõige peale ütleb
vana armas rahvasuu