Mu elu on mustkunst
Mu elu on mustkunst,
muist päevadest ma vaatan taevasse
ja sisendan endasse,
et ma pole siin ju üksi.
See valge särk ja need räbalad püksid,
ei muuda asja halvemaks.
Pigem lase ennast lõdvemaks,
teed ise asja kergemaks.
Mu elu on mustkunst,
mul tekib ette must vunts.
Mis ma küll täna välja võlun,
palun sushit ja külma õlu,
pikutan ma jälle rõdul
ja vaatan taevasse.
4
12/01/2016
Elu
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud