libastumine
mind tõmbab
peeglite sisse
eesriiete kardina taha
kus näha on
varjatud nišše
kuis vahetad
sulgi ja naha
mind kisub
pidude peale
kus hiilides einestab nälg
kus vägivald
kannab kalosse
et maha jääb
räpane jälg
mind veab ka
pimeda varju
kus lähebki valguse piir
seisan seal vaikselt
ei karju
mil kustub see
viimane kiir
siis näitan, et näete
te pärast
on maailmas valu ja piin!
aga minust te võitu
ei saanud -
sest ikka veel
loodan siin
Sanya
18/07/2016
Elu
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud