Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Kõige Tähtsam

Appi, ma ei suuda enam
Ma ei taha elada ega ka surra
Tahan lihtsalt olla
Tunda end üksiku ning vabana
Nagu varem
Aga ma ei saa
Sest Tema ei luba
Jah, Tema, see kõige-kõigem
Ta tähendab mulle liiga palju
Ma ei saa Temast loobuda
Ma ei taha Temast lahkuda

Kohtusin oma Päikesega just siis, kui olin valmis
Igaveseks
Sulgema silmad ja kaduma siit ilmast
Aga nüüd
Iga minu rakk mõtleb Talle
Iga osake tantsib valsirütmis
Ja Hing
Tardub...
Seiskub...
Lakkab töötamast, kui ma näen oma Sõpra
Mõtted keerlevad Tema ümber
Iga hommik
Iga päev
Ja õhtu
Ei saa sõba silmale
Ega ka suutäit söödud
Kananahk tekib vaid ihule

Ma küsin endalt tihti:
Kas Temaga on kõik korras...?
Kas Ta on õnnelik...?
Ega Tal midagi valuta...?
Kas Tema päev on hästi möödunud...?
Jah, ma ei suuda mõttesähvatusi Temast lõpetada
Ei, ja veelkord EI!
Mitte täna
Mitte homme
Ega ka ülejäänud oma elu

Mis aga kõige olulisem, ilu Tal jagub ikka kuhjaga:
Tema malbe ja kaunikõlaline hääl
Millega võiks iga kord päeva alustada
Tema säravad silmad
Mis sillerdavad kui päikesevalguses kohivsev meri
Tema lummav pilk
Lööb aga sisemaailma sekundiga õitsema
Tema unustamatu kõnnak, tänu millele tean
Kas Ta viibib läheduses
Tema silmipimestav hoiak
Peegeldab hoolivust ja heasüdamilikkust
Isegi Tema parfüüm
Mis meenutab varakevade tärkamist tiivuliste viisijupikestega
Justnagu oleks Temagi kaasa musitseerimas
Oma veetleva lauluhäälega
Kõik on nii uskumatult imetlusväärne!
Unustamatu!

Ma tahaksin oma mõttekaaslasele kõrvu sosistada
Kui oluline Ta on ning mida Ta mulle tähendab
Aga ma ei tohi, see on keelatud!
Ma tahaksin kirjutada, et Ta on mulle kogu maailm...
Elu mõte...
Hingetõmme...
Motivatsioon...
Kuid tagasi tõrgub keha
Ma ei soovi oma Inglile haiget teha
Kuidas ma annan Kõige Kõrgemalt saadud Kingitusele märku
Et Ta on ERILINE!
UNUSTAMATU!
PARIM, mis on minuga juhtunud!
PERFEKTNE!!

Ma sooviksin surra
Ainult nõnda saaksin Tema juurde jääda
Nähtamatu hingena
Kuivatada pisaraid
Kui Ta on õnnetu
Koguda rõõmu
Kui Tal jagub seda üleliia
Et nukramatel hetkedel need Talle tagasi ulatada
Ma sooviksin lihtsalt seda inglinäoga päikesekiirt
Kohata ka edaspidi
Sest Ta on tähtsam kui UNIVERSUM
Säravam kui kesköö TÄHT
KALLIM kui kuld
PÕHJUS, miks veel elada
Ühesõnaga
Ma hoolin Temast rohkem kui oma elust
Kiindusin ka
Ja nüüd mu hing valutab
Kuna see ei saa enam rahu...

— Mõtiskleja
4
18/06/2016 Armastus

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Mõtiskleja

Kasutaja Mõtiskleja profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info

  • Autor: Mõtiskleja
  • Lisatud: 18/06/2016 23:24
  • Kategooria: Armastus
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 2766
  • Kopeeritud: 4


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud