Sa ütlesid..
Sa ütlesid, et seda pole enam,
kõik kadunud on öösse…
Ja tunne, mida hoidsid alal.
Tapetud on töösse.
Visatud on nurka!...
Koos reha-ämbri
kolinate saatel
Hetke mällu, sinust pildid jäid,
kui ilusamad vaated.
Ma hoian avatud nüüd mõtte-albumi,
kus peegelsaalist läbi kõnnib Mina..
Mõnel korral tekib taju,
Et see oled Sina!
Mõnel korral viirastuvad
olnud tunded…
sügis tuulte vilus!
Aga minu jaoks on kõik see
endist moodi ILUS.
Sa ütlesid, et lähed….
Juba homme asud teele!
Ma uskusin, sest
sinu silmad andsid voli pisarate keele..
millelt nägin peegeldumas,
Päiksekiirte sära…
Aga minu hing see oli juba läinud ära….
Koos sinuga, kuhugi sinna, kus midagi enam ei ole!
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Ell Jott
Duaalse kaksikolendi dünaamiline areng läbi igaviku, korjates elust HETKI, milles annab vormida luulet, pilte, lavastusi kirjutada raamatuid ja lihtsalt olla, Sina ise, see kes sa tegelilkult oled, ilma alus-maskita!
Info
- Autor: Ell Jott (Ell Jott)
- Lisatud: 29/02/2016 07:52
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1476
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud