elu

Jälle olen ma oma eluga jooksunud tupikusse.
ma ei näe enam kuskil väljapääsu.
Kõik on liiga kiiresti kohale jõudnud
kuid mina pole suutnud otsustada.
liiga palju sõltub nendest otsustest
Kas minna ära paremasse kooli
või jääda kokku enda sõpradega?
Kas kolida siit ära
või jääda siia külasse?
Ükski varient ei tundu enam hea.
Kas ma suudan leida uued sõbrad
või jään igavesti vanu igatsema?
Sel hetkel tahaks väga näha ette tulevikku,
et teha õige otsus,
kuid kahjuks see ei ole võimalik
ja ma pean tegema otsuse ainult enda ja sõprade toel.
Otsustamis aega jääb aina vähemaks,
ning mida vähemaks jääb aega,
seda suuremaks kasvab pinge minus.
Mul on tunne,
et ma varsti lihtsalt ei suuda pingele vastu panna.
Tundub, et kõik läheb alla mäge.
hinded on langenud, mul pole millekiks aega.
Isegi kui ma lubaks sõpradele,
et me saame iga nädalavahetus kokku.
Siis tegelikult ma juba praegu tean,
et see nii olema ei hakka.
Ma vähemalt loodan,
et sõbrad mõistavad mu otsused,
ning me ei jää nendega võõraks.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard