Pisaratest kaelakee

Andke mulle aega-et nutta pilvepisaraid
kamalutena puistata sätendavaid pärle,
millelt peegeldumas üle ilmamaa lummuslikku valgust
tõmmates enda poole-käed õieli jooksmas...
Haarata, krabada, ahmida...
võimalikult palju, kugistamiseni lämbudes suu pungil...

EI MAHU!
Rohkem ei mahu...

Mis maitse on sellel kõigel?
Vist meeletult mage, tühiselt tühi...
Pärli pisaraid kaela ei riputa.

LJ

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard