Sõdalase tee
Taevased kommid, mis langevad sajus
Maapeale kukkudes saab neist pommide raju.
Vikerkaare värvilised lindid nunnude lipsudena ümber
Sügavas lehtris lihatükike liiva sees kümbleb.
On saabunud aeg surra ja surmata
järjepideva lollusega elevat kurnata
No andke mulle ka üks bazuukake väike,
millega päikeseküllases kõrbes saaks liivale sodida
musta skorpioni käike.
Võtaks osa sellest meeletust hullusest
pimesi järgneksin juhil-kuni viimaks
Mõni sõbralik kuul, mu teadvuse Alg Ollu juhib...
Nüüd olen teises ilmas kangelane suur
postuumselt mulle selga aeti kolonelikuub
Koju tühi tinakirst sai läkitatud teele,
lennukisse uhkelt pandi-mitte vanale reele.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Ell Jott
Duaalse kaksikolendi dünaamiline areng läbi igaviku, korjates elust HETKI, milles annab vormida luulet, pilte, lavastusi kirjutada raamatuid ja lihtsalt olla, Sina ise, see kes sa tegelilkult oled, ilma alus-maskita!
Info
- Autor: Ell Jott (Ell Jott)
- Lisatud: 09/03/2016 06:54
- Kategooria: Pilkeluule
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1775
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud