Ühiskond

Ühiskond
Väiksed külad on hääbumas,
alles on jäänud ainult vanad inimesed
ja vanad lagunevad majad.
Keegi ei hooli nendest küladest,
ainult suurtest linnadest
ja kuulsatest inimestest.
Poliitikud teevad ainult kõike selleks,
et neil ja pagulastel oleks hea elu,
Kuid tavarahvaga nad ei arvesta.
Mõned lapsed ei saa minna täis kõhuga magama
ja uute riietega kooli,
nende jaoks on pisiasjad väga suureks rõõmuks.
Kuid rikaste jaoks on rõõmuks ainult suured asjad,
kui sedagi.
Igapäev on uudistes liiga palju halba,
igapäev on liikulusõnnetusi,
mille tagajärjel hukkuvad kellegi tuttavad,
ning nii ei saa olla maailm õnnelik.
Süürias on sõda ja on rändkriis,
millest oleme ka meie haaratud.
Pagulased on minu külas,
ning see tekitab veidi hirmu,
ning neid tuleb aina juurde.
Poliitikud ütlevad teravaid lauseid kodanikke vastu,
kuid pagulastest rääkivad nad ainult head,
aga ka neil on halvad ja varjatud küljed.
Noored joovad ja suitsetavad,
kõigi jaoks oleks see nagu normaalne
ja ega kedagi see väga ei huvita.
Nad hulguvad öösiti seltskondadena tänavatel,
ning koolist on neil täiesti suva.
Koolis ei õpita eluga hakkama saama,
õpitakse seda,
mida tegelikult tavaliselt elus vaja ei lähe.
Õpilaste päevad muutuvad pikemaks kui tööpäevad
ning aega ei ole enam tegeleda hobidaga.
Kõigil on sellest elust väsimus.
Kuid sellega tuleb elada ja see kõik ära kannatada.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard