Ükskord
Ükskord ma paistsin väljast,
kuid muutusin kordades
seest -
ja enam ei tuntud mind ära,
kui vaadati tagant või eest -
ära tundsid vaid need, kes kõrval
käsi hoidsid ning toetasid õlgu...
Neid minagi siiani tunnen.
Sõna-haaval
nii tasudes võlgu.
/Mari*Uri/
55
07/04/2023
Sõprus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud