Kui homne algab sinuta
Kui homne algab sinuta
ja sa pole nägemas
päikesetõusu, mis leiab
mu täis nutetud silmad
sinu jaoks.
Ma soovin, et ei nutaks nii palju
mõeldes,
kui palju jäi ütlemata.
Sa armastad mind sama palju
nagu mina sind.
Ja iga kord kui mõtlen sulle,
tean et igatsed mind.
Kui homne algab sinuta
Üritan mõista,
et ingel tuli, kutsus ja võttis.
Võttis su käest,
mainides et su aeg on käes.
Üleval taevas ja
et pead maha jätma
kõik kes kallid.
Kui sa keerasid selja minema hakates,
su silmist kukkus pisar.
Elu jooksis silme eest läbi.
Sa ei taha surra.
Nii palju mille eest elada,
nii palju mida veel teha.
Tundub võimatuna, et
jätsid meid.
Mõtlen mälestustele.
Nii headele kui halbadele,
Armastusele mida jagasid
ja kui lõbus oli sinuga.
Kui saaksid elada taas eilset
kasvõi hetkeks.
Ma suudleks põsele, jätaks hüvasti
ja näeks sind naeratamas.
Aga siis ma taipan,
nii ei saa kunagi olema.
Tühjus ja mälestused,
võtaks mu koha.
Sa ei luba enam homset.
Meile jääb vaid tänane.
Ja kuna homsest on kõik päevad samad,
ei jää me igatsema eilset.
Lõpuks oled vaba.
Tule, võta mu käest ja jaga elu koos minuga.
Kui homne päev algab sinuta,
ära mõtle et oleme lahus.
Igakord kui mõtled mulle,
ma olen siin samas sinu südames.
Järgi luuletajat
