Kategooriata luuletused
Kokku 2205 kategooriata luuletust
ma elu valu ilu
milleks sulle ometi
teada on vaja mis
on kevad suvi sügis
talv toomeõis lume hang
kui ise oled praegu toa vang
ma elu valu ilu
juua näha mõista tahan
mis närtsib temas
on igavesti kähar vahel
hõisata ja nutta tema pärast
joobuda ta kõrvu
lukustavast kärast
Hetk
Kauneid hetki, loojangutes ilu,
on päike soe, kuid väljas täitsa vilu,
luues varjudesse jäise kiire võlu,
ela hetkedes, kus peitumas on elu.
Kanna iseendas päiksekiire sooja,
olles enesele elu ilu looja,
jaga teistelegi positiivseid hetki,
nõnda kaunimaks Sa elu luua võidki.
- Tarmo Selter -
2023
verigi ei küsi
seda polegi nii vähe
kui hing on justkui ema
nii maa kui elu ligi
tast voolab päeva
õrnus hellus
kaob päevast pelgus
tund endale saab juurde
kõrgust aina värvi sinist
sind haarab kõige embus
verigi pilkavalt ei küsi
milleks sulle säärane
lembus arutu hullus
selle igavene kurbus
pööningul
vana koolimaja pööningul
virnas seisavad
aastaid juba tolmu koguvad
Lenini kogutud teosed
millist aega nad ootavad
millist tõde ära küsi
minult seda sõber
mina ei ole
aja üle kohtunik
kaitseks hardalt risti
ette lööv haavu kinni siduv
haiglakitlis noor halastajaõde
suu lausumata jätab
kas me nüüd olemegi
saanud üksnes varjudeks
kes piidlemas käivad
ka unes üksteise saatust
vaatavad tänaval järgi
seisavad kogu aeg eemal
lausumata ent jätavad
oled endiselt armas
kallis pilk Su näost
otsib sellele kinnitust
ka täna veel talves hallis
talv aknas
lumist tardunud maastikku
aknast vaadates
veres hõõguma hakkas
äkki kevade igatsus
kohisema kõrvus soontes
talv otsa jäätund Emajõe
vetetulv kildudeks purunema
hääletu vaikuse iga tund
pääseks tuppa juba valguse
helde pillamine
esimeste kärbeste sumin
pea kohale taeva kõrge
ununend sina ehk vabaneks
raagumisest üleni siis ka mina