Kevade luuletused

Sel aastal see kevad,
nii kiiresti saabus.
Ei olegi lund,
kuid seegi kord laabub.


Jäin ootama ma talve,
ei jätnud lootust ma.
Kuid seegi varsti kadus,
ei läinud valgeks maa.



Jäi .....

Loe edasi

Kevad on hoolas,
Kasemahl voolab.
Päike on taevas,
Rohutirts kevas.

Ojas on vesi,
Ja tarus on mesi.
Vees pesi lammas,
Ning tarus on mesikäpp.

Ärka ja vaata -
kevad on käes:
päikesesoojus, sinine taevas...

Mu sõber, kuula -
kuuldub veetilga heli,
ja loodus on täis lindude hääli...

Vaata, kui jälle
elu keeb ümberringi...
.....

Loe edasi

Kuldsed sõnad südames:
Usun, loodan, armastan.
Kuid miks põgenen Su eest?
Ja rõõmsalt naerda lagistan.

Ülemeelik on mu naer:
Lõppenud on talve vaev.
Lilled, linnud taeva all
Kev .....

Loe edasi

Kevad saabus nagu linnuke väike,
me pere särab nagu päike.
Kevad tõi kaasa sinise tassi,
ja veel tillukese valge kassi.

Pilla-palla kõik on valla -
kuivand' lehed kukkund' alla,
lumest peidust varjudena
sulab kuivand' oksadena
välja sügisene elu,
tuhmiks jäänud lehevõlu,
mädanenud õunad sealt
aiast vär .....

Loe edasi

Linnupoegadel nokad on lahti
lõvilõual paotatud suu
kasekoor end avamas on varsti
sealt ma elumahla joon

Juba lahti on kõik teed
vulisevad kevadveed
pajutibud kikitavad puul
põue poeb soe kevadtuul

Esimesi kiiri päike kuldab
talveunest rohututike tärkab
metsa all sinililled pilutavad silmi
.....

Loe edasi

Tilkus alla piiskadena
lumi, öine jää,
kevad tärkab pungadena,
rohelustki näed,
hinges ärkab helge tunne,
mis nii hea ja soe,
sest on kevadel ju anne
luua head, vaid loeb,
et sära sil .....

Loe edasi