tsitaat Parim sõber on keegi, kes armastab Sind siis, kui Sa unustad armastada iseennast tsitaat Anonüümne

armastuse valu sinule

Soovin edaspidi sulle õnne ja armastust,
usun ja tean ju sinu kannatust.
Rabeleda lahti igaveseks su haardest,
kontrollimata enda suurt tahtmatust.

Igal hommikul ehmatan end üles,
lootes end leida su sülest.
Kuid kahjuks on see alati uni,
mis mind sulle mõtlema pani.

Öösel, seisad mu unepildil,
kadunud kõik me kirjutatud sildid.
Neid enam me maailmas pole,
sest kõik tules on süteks põlen'd

Koosveedetud ajad,
mis hästi on meeles.
Nüüdseks meil uued rajad,
kuhu elu meil veeres.

Hingata on valus,
kogun jõudu, et seda vaevaliselt teha.
Õhk on praegu kõige alus,
mida tunnetab ka mu keha.

Õrnus, mida kunagi jagasime,
Tunded, mida kunagi omasime.
Armastus sai meile saatuseks,
kõik kujunes vaid tühiseks vaatuseks.

Igatsen, kuid ma ei taha seda teha,
tudiseb ja väriseb kogu mu keha.
Tahan alla anda, aga ei suuda,
lootes tasapisi, et meelt muudad.

Soe kalli, mis võttis jalad nõrgaks,
käe puudutus, mis pani südame põksuma.
Tegemata kallid on muutunud võlaks,
võlaks, mida kunagi ei maksta.

Lubasid kätel mind kanda,
igavese truudusega mind hoida.
Mina tegin kõik, mis mu võimuses.
Kuid, mis juhtus sul, ei tea.

Jah, ma karjusin tormiselt,
kuid andsid andeks.
Ei tea, kas andsid päriselt
või mulle lihtsalt tundus.

Me vahel on purunenud sidemed.
Sidemed, mis olid nii tugevad.
Armastus sai meie vahel otsa,
mida tagasi ei saa enam osta.

Ma armastasin sind,
ma vannun, et seda tegin.
Kuid, ei tea kas sina mind,
kui teisega sind nägin.

Ma ei julge öelda,
et ma seda praegu ei tee.
Ma ei tea kas julgengi mõelda,
et seda praegu teen.

Olen tegelikult kõigest väsinud
kõigest, mis meie vahel muudeti.
Keegi pole mind käskinud
oodata, et tuled kord uuesti.

Uuesti, ma kordan enda sees,
sest teismoodi on raske.
Kõik- kõik keeb praegu mu sees
ning süda teeb kiireid laske.

Valu, mis mu sees pakitseb,
hirm, mis mind kammitseb.
Süütunne nagu oleks mina kõiges süüdi,
minu usaldus sinu vastu on nüüd müüdud.

Tühine mõttetöö,
mida olen endas hoidnud.
Ma ei tea, kuidas käituda,
kuidas mõelda ja elada.
Kuidas toimida, kui sind ei ole enam minu jaoks olemas.
Raske, nii raske on tunda end kõrvalejäetuna kellegi poolt, keda oled armastanud, oma kaisus hoidnud, usaldanud ja kuulnud temalt kõige ilusamaid sõnu, mis on olemas.
Siis aga näha ja kuulda, et oled poetanud samasuguseid lauseid ja sõnu, mis mulle, ka teisele.

Teisele, kes on nüüd minu asetäitja, minu asetäitja sulle.

0
SAADA LUULETUS SÕBRALE 🠓
Loe järgmist luuletust
mummuke

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info
  • Autor: mummuke
  • Lisatud: 23/08/2016 14:42
  • Kategooria: Elu
  • Vaatamisi täna: 2
  • Vaatamisi kokku: 1439

Märksõnad



Privaatsuspoliitika



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Lisa enda luuletus
      Unustasid parooli?