Iga kord kui astun reaalsusesse
Iga kord kui astun reaalsusesse leian end sonimas sinu nime
Tean et midagi see ei muuda
Sinuga kohtumine oleks ime
Kuid ainus mis talvelt paluda suudan
On kasvöi näha su jälgi lumel
Jah elu on tume
Köik mis tahan tundub vöimatu
Peas ikka veel korrutan su nime
Olen selle pärast isegi kuu poole söimanud
Igatsus tappab
Igatsen sind igavikku
Kuni saatus maha mattab
Sest pöhjuseid miks mitte, on mittu
Ma tahaks sind kallistada
Armastada
Sinu eest hoolitseda
Kuid tundub et iial ei saa seda
Musid on läinud
Armu ei leia ma üles
Igatsus on säilind
Pilved tekkind elu sines
Tahaks sind nunnutada
Sest sa oled armasaim lind
Tundeid säilitada
Omastada sinuga sama pind
Kuid mis ma siin palun...
Lumi tuleb ja läheb
Saatuselt sind veel anun
Sest sina oled mulle lukkustatud pähe
Jah, lumi sulab
Ja kevad toob muda
Jah ka sügis on löga
Kuid sulle kuulub igavesti mu süda
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Joonas
Mu stiil on kirjutada eikellegile eikellegist. Jääksin parem anonüümseks kuna leian et juba see on suur samm minu jaoks et olen nõus osad vähesed luuletused kuhukile postitama. Kes mu ära tunneb :D TERE :D
Info
- Autor: JahSeeOlenMina (Joonas )
- Lisatud: 15/10/2016 20:36
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1074
- Kopeeritud: 0
