Kas mäletad neid sõnu?
Kas sa mäletad neid päevi,
Kui me mötted olid piiritud?
Kus polnud nuttu hääli,
Kus puudus elust lüürika.
Kas sa mäletad neid aegu,
Kus aega veetsime koos siin teel?
Sest nüüd elus püsin vaevu
Tappab mu hinge ootus sees!!!
Kas mäletad kuis röömu tundsime elust?
Kas mäletad kuis sööme rüüpasine menust?
Kas mäletad kuis röömu tundsin sinust?
Kas mäletad, sest nüüd soovin lahkuda ma minust!!!
Kas mäletad? Või oled unustand?
See kui olin vaba, kuid nüüd olen enda sisse tömbund!
Ma mäletan su silmi, päikse loojangu kumas!
Ei saa see iial enam ilmsiks, ei ole võimalusi kuidas!!
Ma mäletan su huuli, su nina, su juukseid, su kõrvu
Ilma nendeta aina rohkem endasse tömbun
Ma mäletan su pisaraid, su naeru, armastust...
Kuid ainus mis nüüd teha saan on toita enda ahastust
Ma mäketan ka enda pisaraid,
Praegugi pühin ära neid
Et uus õnne leid,
Juhiks mind ja sind ja neid
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Joonas
Mu stiil on kirjutada eikellegile eikellegist. Jääksin parem anonüümseks kuna leian et juba see on suur samm minu jaoks et olen nõus osad vähesed luuletused kuhukile postitama. Kes mu ära tunneb :D TERE :D
Info
- Autor: JahSeeOlenMina (Joonas )
- Lisatud: 15/10/2016 20:39
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1387
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud