Ma ei taha sõprust vaid armastust!

Ma kardan inimesi
Kardan olla üksi
Sest köik keda ma imetlesin
Tömbasid alla mu püksid
Jätsid mind pimedusse
Jätsid mind maha
Töbasid välja selle imetluse mu seest
Löid noa selja taha
Kardan olla söber
Vb olen lihtsalt nöder
Vaikimine kuld, rääkimine höbe
Elu on karm ja kröbe
Kuumutab kui hull
Kuni vaimuhaigust pöded
Näitab sulle tuld
Kuni oled söge
Jah.... Ma kardan olla su söber
Las ma ütlen teile
See mis juhtus eile
Jagasin oma südame teile
Rebisite selle puruks, ei tundnud leina
Nüüd peksan pead vastu seina
Antsite mul tuld kui mina andsin leiba
Enam mu ligidale ükski söber ei saa
Nüüd peksan juba pead vastu maad
Oh god
Mida ma teen?
Sinu naeratus mul meeles veel
Nüüd olen üksi siin teel
Üritades elada oma elu, üksindane meel
Kas keegi saab üldse iial aru mida räägib mu keel?
Vöi olen lihtsalt ära visatud seen?
Kas nüüd igavesti pörgu katlas ma keen?
Vöi töstab mind prügikastist keegi veel?
Veel veel, tahan juurde armu
Siin teel lisan juurde sammu
Vöibolla, jöuan ükskord külla
Kuni see rahvas ükskord mind välja sülgab
Minu möte on sügav
Kuid vöte on löga
Neid riime ma rügan
Et öelda välja seda
Mis mu sees lebab
Milline mu sees on süda
Okei, hüva... Tahad olla söber? Käi nahhui
Mul su söprusest jumala pohhui
Tahad olla midagi enamat? Tule siia nüüd
Las ma kallistan sind et kölaks mu armastuse hüüd!

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard