Hundikutsikale
Sa ei aima...
kuis tahaksin murda
su kohmakad käed
kui need ujedalt lükkad tasku.
Sa ei tea....
kuis ihkan teada
kas sa mind näed
-mis kiskjalik kihk
on mul end su pähe seada
ja kohtuda seal silm-silma vastu.
Sa ei kujuta ette....
kuis veetled mind
kui minu eest peidad pilku,
oled nõnda kena, nõnda ehe...
surnuks kägistada tahaks sind
veinina ahmida su veretilku.
Sa ei taju...
et esmasest päevast mul silma sa jäid,
et su seltsimatus paelub,
et tondina su olek kannul käib.
Hea, et sa ei tea...
kuis materdaksin sind
va hundipoeg
kuis räsiks sinu karva,
mu väike pind,
ja siiski seda õnneks mõtlen harva.
Ma sinu kasukast teeks vaiba,
hammastest seaks kaela kee...
taas tõdema pean üle enda laiba,
et mõttes mul kõik see,
sest meeldid mulle, tobuke...
Järgi luuletajat
