Kohtumine
Otsin ööst mõtet,
rõdu all kiljatamas lapsekari
kes õhtuhämaruses emasi ootavad.
¿Tule, Pekka, hüppame lompi.
Püherdame nagu põrsad,
aeleme nagu alligaatorid,
sipleme nagu sipelgad,
mürame nagu maod,
trambime kui tarakanid.
Viskame teineteist mudaga silma
ja naerame kahekesi.
Tume pilvemassiiv peade kohal äkitselt helendub,
UFO maabub.
Taevast triljon tuld peegeldub.
Uduloorist ilmub hattussilmadega ema,
nuttes taga aegu
mil anaalsondeerimisest miskit teadnud.
JUMAL AUTA !!
Maa-alt kargab mullapilves välja sinine ninasarvik.
Seljas ratsutamas roheline indiaanipealik.
Näitab näpuga sinule
ning lausub seitsmendast dimensioonist toituva ürgkurjusega
"Kocojambamamba kekimeki, Talos"
Ta silmadest tõuseb leek,
pea kohale tekib karmiinpunane inglihalo.
Koletislikud kihvad paljastab,
irvitab.
Seljast välja raksatab lisapaar põrgukäsi,
millel küünised on meetrised.
Antikristus on saabunud !!
Jumalate viha pole vaibunud.
Tõtta sõtta igavesse,
Saatan.
Äkitselt ärkad.
Uni, see oli vaid uni.
Toa nurgas ema märkad,
nukralt kükitamas...
Järgi luuletajat
