Kodu
Lumiste metsade süles
peidab end pisike talu.
Kõik tema rohtunud rajad
tundnud mu rõõmu ja valu.
Memme rüpes sai nutetud nutud,
memme rüpes ka rõõmudel paik.
Taadi töödestki osa sai võetud,
mis sest,et pärast põlve peal sinine laik.
Esimest armastust süda siin tundis,
kõhus lendlevaid liblikaid.
aega tagasi kahjuks ei keera,
enam peituda siia ei saa,
nüüd maailma mure ja valuga
üksi toime tulema peab...
12
15/09/2011
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
mansa
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: mansa
- Lisatud: 15/09/2011 10:16
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 4832
- Kopeeritud: 3
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud