Tööidüll
Algas legetatiivse kodaniku elu.
Ãra vaata enam pidusi ning melu.
Las vara ärkamine täidab su hommikuid.
Kildine jalutuskäik on ärkamisele bronnitud.
Vaheta riided, kiiret pole-vahetpole.
Kraba munchied ja astu päeva rõõmsameelselt.
Ainult tööta usinalt,
saa palka, söö ja maga.
Löö vãlja endast loll naga,
näita enda ûhiskondlikku kuuluvust.
Ymberringi vaid vatid,
šlangivad.
Ei kurda tegelt yldse,
почему я експерт жланг.
Töötempo on tappev,
tõmbab lausa tissi põletikku.
Päev on korda läinud siis
kui tunnikese saab teha toolil uinaku.
Mängimas on raadio neli
kostab kõrvu vaid venekeelne heli.
Alganud on первой kohvipaus.
Muidugi kümpa enne aega.
See on ju aus,
töö ju väsitab бля.
Minut muutub kaheks,
kümme kahekümneks.
Järjekordne lõuna,
juba poolest istutakse
laua taga.
Road ees, jutumolin suus.
Vaikne venks järab õuna.
Kellegi poolitajast kõlab puuks.
Õiged hobusemehed kõik kamraadid.
Olen õiges paadis.
Pealelõunat jätkumas idüll.
Uimaselt ning aeglaselt naastakse positsioonidele.
Lebolasse, гурилка'sse maha jääb vaid sülg.
Kell näitab tunnikest lõpuni.
Ei viitsi ei saa ei taha teha tööd.
Kodu ootab, Ljudmilla ning neli pojapoega Heigori mälestuseks.
Lõhnav kapustasupp ja sada grammi korduvalt.
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud