Pole lihtne armastada.....
Hing täis silmade virvendavat vett
Mis on päris... Kus algab silmapett
Kas andmine saamine ongi nüüd see
Visates kordamööda kaela okkaid täis kee
Poob kee ümber kaela just seni
Kui peatud.... aeg seisab ei veni
Ei tihka Su sisse vaadata pikalt
Tõene pilk sinus lõikab mind kui vikat
Proovime vaadata teineteist läbi..... võrdsena hingepeegel täis lõputut häbi
Tuhat küsimust vastust ei leia
Oma tõelist mina ei enam ei..me ei peida
Kui õige on kiskuda teineteist lahti..
Pidada valu üle lõputult vahti
Torkida tunnet korraga nõelte ja õnnega
Täita tühja kohta võõraste iha täis õitega
....hiljem...jah just sel samal tunnil
Hoides pihkudes sinuminu jäänuseid möödunu sunnil..
Kas annab neist siis veel voolida ilu...
On neis siis alles veel tahet.... voolavat elu
Pole lihtne armastada...
Seisame teineteise vastas võrdselt täis valikuid..
Oleme justkui kordi ja kordi teineteisest valinud
Saame kokku keskel.. Siit edasi kumbki ei astu..
Pole julgust.... piisavalt tahet hakata endale vastu..
Peidame tõelisust.. Eirame ennast
Kobestame kaevame endale peitepinnast...
Ma ei tea.. Ma ei tea täna kuidas edasi...
Või kui kaua me jaksame sedasi....
Järgi luuletajat
