Tulen seniks kuni aeg seisma jääb....
Ma valgust ja varjusid loon
Su silmist ma igatsust joon
Valgust loon silmadesse piilumiseks
Varje su keha vastu liibumiseks
Tahan näha sind ja sinust läbi
Sinu sisse tahan põhjani vaadata
Oma tulekus ei tunne ma häbi
Tulen ilma midagi saamata
Puudutada su sisemist jõudu
Panna sind võpatama seest
Sina selles hetkes olla võid ju
Teesklemata mängida seda meest
Ma luban et jään vaid viivuks
Just seniks kui aeg otsa saab
Tulles sellesse hetke jagan vaid siirust
Hinges loodan et aeg seisma jääb
3
23/01/2017
Armastus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud