Tulevikuplaanid vastu taevast
Kord väiksena tahtsin saada ülekõige LOOMAARSTIKS
Olla alati haigustes ja vigastustes neile abiks
Soovisin ravida haavu, mis nukraks tegi vaesekesed
Olgu kannatajateks koerlased, kaslased või isegi ahvikesed
Kahjuks seda mõtet ei jätkunud enam kauaks
Kui aeg olnuks panna kutsut magama, muutunuks ma araks
Edasi piilusin ma POLITSEINIKU alale
Ega siis väikelapsel mõte suundugi mujale
Rallitada mööda tänavaid politseiautoga
Katusel põlemas vilkur sinipunase tulega
Päästa maailma kõige kurjematest pättidest
Säästa kalleid inimesi teiste valedest
Säilitada see AMMU VAIGISTATUD RAHU
Mis teistele enam pähe mitte kuidagi ei mahu
Kuid siis „hüppas“ tervis alt
See kõik mõjus mulle nukralt
Ehk saab minust kunstnik
Või kirjanik
Joonistaksin pilte palju
Või kirjutaksin nalju
Mis teeks väikelastele tuju heaks
Et nad enam igavusest nutma ei peaks
Äkki siiski joonistaksin iga päev ja tund
Sest loomeinimestel pole tarvis und
KIRJANIK
KUNSTNIK
KUNSTNIK
KIRJANIK
Las see KÕIKETEADEV AEG otsustab
Mina aga seniks mõtteid sisemaailmas matsutan
Möödusid kuud
Ega mul polegi lisada muud
Kui et tekkisid uued huvid
Eelmised aga...
Need lendasid minema kui tuvid
HOOLDAJA
Just nii!
Mille muuga siin ilmas veel harjuda
Kui näha vanaprouasid ja –härrasid
Siiralt naeratamas
Justnagu tol ajal
Mil olid nad alles sipupükstes
HOOLDAJA
Täpselt see, mis mulle sobib
Hooliv, ABIVALMIS, KAASTUNDLIK
Ma tahaksin neile inimestele
ALATI abiks olla
Sest nad on nagu Pereliikmed
Nende pärast jääks kasvõi igavesti
Sinna, NENDE juurde
See SOOJUS
Mis neist õhkab
Need SÄRAVAD SILMAD
Mis justkui lausuksid AITÄH
Pärast seda, kui oled nad toitnud
Nende voodeid korrastanud
Jutustanud lugusid
Aidanud soengut sättida
Teinud KÕIKE, mida tavaliselt
Teed väiksele lapsele
Aga just seda NAD on
VÄIKESED LAPSED
Ehkki mina seda SOOVIN
On ELU mulle selle keelanud
Üritan TEMA keeldu ületada, tõesti proovin
Aga siiski jääb mulje, et TA pole minu MÕTTEID KUULANUD
Miks küll kõik TA mu ootused purustab
Vaid oma ÕELUSTEGA minema kiirustab
Kõik minu tulevikuplaanid on Minema Visatud
Kõik UNISTUSED, SOOVID, LOOTUSED peast välja paisatud
Hooldaja – isegi see jääb nüüd kahjuks soiku
Alles jäävad vaid Pisarad haigla ette loiku
Kuidas ELADA
Kui POLE plaane
Kuidas midagi planeerida
Kui KADUNUD on TULEVIK
KUIDAS mõelda
Kui ELU ei taha lepitust
Kuidas leppida
Kui elu EI ANNA võimalust
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Mõtiskleja

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Mõtiskleja
- Lisatud: 31/01/2017 14:32
- Kategooria: Elu
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 2193
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud