Rännak
Su häälekõla saatis mind mu sisekaemuses
kui kelgul lohistas mind võõras vana mees.
Süsimustas tunnelis mind pikalt saatsid teel
-rahustades, lohutades, turvates mu meelt.
Tundsin rahu südames ja tänu kauni eest
ja samal ajal ükstapuha oli see, mis ootab ees.
Arvasid siis paremaks mind jätta omapäi
ja ütlesid, et vahelduseks kuskil mujal käid.
Kohe sellest hetkest siis hirm ja üksindus
said mu tundepärlikeele otsa lükitud.
Mõistsin siis, et sinuta ei soovi elada,
ja sinuga ka põrgus koos on olla hea.
01/02/2017
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Elkke ...
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: emazing (Elkke ...)
- Lisatud: 01/02/2017 13:40
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1800
- Kopeeritud: 0
