unistan

Ma unistan...
unistan sinust ja minust
saatust palun et koos olla saaksime
sina minuga ja mina sinuga

ma unistan...
et randa viiksin sind
jalutaksime ja räägiksime
räägiksime sinust ja minust
et seal tuules ning päikeses
mängiksime ja naeraksime
üksteist taga ajaksime

ma unistan...
siis metsaonni läheksime
et romantiline oleksin
ja kaminaleegi ees põleksime
et näeksin su leegitsevaid silmi
ja su häält nii mahedat ma kuuleksin
et sind puutuksin, ja nii tunde kestaks kõik

ma unistan
siis terve igavik kui tunduks hetk
kui sind puutun, algul õrnalt hiljem kirglikult
et nii ettearvamatu sinu jaoks ma oleks
kui vaid unustaksid kõik, kui välja arvata see hetk
rahu ja ka kirge sa lõpuks tunneksid
oma kõige varjatumaid fantaasiaid läbi elaksid


ma unistan...
hiljem kaisus sind ma silitaks kui väsinuna filmi vaatame
sõnu enam me ei vaja, üksteist pilgust tajume
aga me ei maga, päiksetõusu ootame
tõusvat päikest vaadates me mõistame
et vaid päikest sind ja mind me vajame
ning siis esimestes päiksekiirtes magusasse unne vajume

...m

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard