Silm mustast
Kui karmiinpunasest, tukslevast elulihasest rebitud tükike.
Paljastatud hingepeeglid
maailmaavarustele.
Oo, väike jupike.
Tere Jaana.
Kõik tulge külla mulle.
Üksteiste peeglid üksteisele
Omaenda peeglid iseendale
Jäetud vaatama muutust neis
Kuidas kuju selles vormub
näiteks, ta kena reis ;-) ☆,
taust ta ümber väiksed detailijupid eluosad.
Mõtted ta peas,
naeratus näol
juuksed, kah peas.
Arusaam endast võibolla
ka arusaam temast
või üldse täitsa udune,
ununend.
Ehk äkki ka hing ja selle kompassitaldrik.
↓
?
Nõelake väriseb, murdub !
Endal peegelpildil sama lugu
Transformatsioon külluslik.
A'kel nõkla om ?
↑
Nõela süstalt oda midagi ¿
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud