Valge roos
Sündides olin ma valge roos...
Elu nii ilus kui õnneloos.
Lapsepõlves roosatas mu palg,
Hästi tookord käis mu jalg.
Verev roos sain olla vähe...
Tuli kollane kadedus ja lahkumine.
Lilla indina lahvatas haigusejutt,
Kimbutas töötus,oli masendus,nutt...
Nüüd olen ma vaasis kui purpuris õis,
Elukulg ka imeline olla võib.
Natuke veel ja raugebki hoog ---
Mullast siis tärkab uus VALGE roos.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Esta Oja
Olen tavaline vananev naine keda ei jäta külmaks tundlikud luuleread.Oma suureks lemmikuks,hingesugulaseks
pean Virve Osilat.Vahel tema luuletusi lugedes tundub,et need on tulnud otsekui minu põuest.Ise teen arglike luulekatsetusi juba noorusest,kuid eks seda on teinud enamus meist.Olge Teie ka julged ja kirjutage !!!
Info
- Autor: Esta Oja (Esta Oja)
- Lisatud: 06/03/2017 17:37
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1751
- Kopeeritud: 1
