Kübassaare
Kadakate vahel looklev tee
saab sarapikulise lõpu.
Ja jõuab rannaniitu see,
kus paat seal lautris loksub.
On enne merd üks küngas maal,
mille otsas plinkiv tuli.
Ta vilgust õige suuna saab
suur laev või eksin'd puri.
Ning tema paeses merevees,
peidus kivivaredena saared.
Seal nende ümber ja ka sees,
suured havid-õngitseja aarded!
Veel iga rahnu otsas mees-
must, sõjakas ja valvel.
See kormoranide armee,
ei jäta Kübassaart ka talvel.
Sekka hallid merekoerad,
uudistades tõstvad pead.
Kui sead võrku, paned mõrrad.
Sealt saab kala?Küll ta teab!
Taevavõlvil pilvevallis,
Kotkaid rohkem on kui paar.
Peavad jahti, saaki kallist
leides merest kui ka maalt.
Õhtul päike vajub merre,
vaibub tuul ja veest saab kelk.
Mis on tee kui muinasunne.
Hingekeele toitev helk.
27.08.15. ---Ando---
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Ando Aleksejev
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Ando Aleksejev (Ando Aleksejev)
- Lisatud: 18/04/2017 09:09
- Kategooria: Varia
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 12978
- Kopeeritud: 3
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud