Vares.
Vares kraaksatades avas noka,
maha pillas kohvi topka.
Sellele järele vaatama ta jäi,
maandus ja hüples lähemalt kui täi.
Lootis kõhu täited sealt leida,
kuid vaid tühjust kohvitops piedab.
Lootus kilduteks kukkus,
varese ootus söögist hukkus.
Uuesti lendu ta tõusis,
kraaksatusega uut lõunat ta nõudis.
Tõusis lendu ja kaduski,
pärast teda vaikus maa peale end laduski.
20/04/2017
Lastele
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud