Sammalriim
On tööpäeva lõpp,
kuid kui öelda tõtt,
on see nii lõpmatu,
leban sofal õhtuni.
Rahustan närve,
näen erksaid värve.
Pilvel pehmel hõljun,
masenduse nii tõrjun.
Sinu biit nii mõnus,
ümberringi õdus.
Avastasin su meloodia,
kui Darwini teooria.
Mu kõrvadele kui loodud,
selle vaibist ma joobun.
Püüdsid kinni mu sa,
kui olin kukkumas.
Ei leia reaalseid sõnu,
seletamaks seda mõnu.
Kuulates ja mõistes,
aru saades kõigest.
Sulle tänud saadan,
saadan kiituse kaasa.
Väärt loomet jagad,
mida hing vajab.
9
15/09/2017
Riimiluule
Järgi luuletajat
Kommentaarid
bmw 316i 1994
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: bmw 316i 1994
- Lisatud: 15/09/2017 21:17
- Kategooria: Riimiluule
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 1696
- Kopeeritud: 4
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud