Lahkudes...

Lahkudes jätsid sa maha
isa ja tütre nii väetikese veel.
Lapsele ei pähe mahu,
miks isa silmad on vees.

Tal leinast nii sünge on meel.
Miks võeti armastus ta teelt?
Küünla süütab iga õhtu eel,
et valgust kannaks armsama teel.

Laps ema armastusest ilma.
See ta kurvastusse viib.
Aastad kõik mil elab ilmas,
tal leina pisar alati on silmas.

Kui sirgub neiuks kauniks, heaks,
ta rõõmus on, kuid kogu aeg
üks kild alati on silmis seal,
kus olema peaks ema arm.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard