Kiigel
Üks suveöö. Üks aed. Üks kiik, mis krigisedes hakib aega.
Mu vari maas kui suunaviit, mis eemaldada tuleks saega.
Miks tunnen hinges rahutust?
Miks kiigun eemale?
Ehk vajan ruumivahetust?! Või õli? ... Kiigele.
02/11/2011
Varia
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud