Luuletus.ee logo
tsitaat Olin kõige õnnelikum siis, kui ma pärast olin kõige õnnetum. tsitaat Karl Ristikivi

Nii üksinda

Nii üksinda me kulgeme siin tühjas maailmas,
lehed puudelt on kadunud ja ainus tõeline läks.
Olen loobunud endale valesid maalimast,
sest valus tõde on parem, kui enesepeks.
Teeb silmadki kaunimaks neist voolav vesi,
siis ma unustan ära sinu käed minu pihal.
Saan ju aru, et enam edasi kahekesi
minna ei saa, meid vaid kannustab iha.
Selle öö jätan tühjalt varjudesse lebama,
et enam ei meenutaks pimedus sind.
katan valusad haavad omaenese kehaga,
mis ükskõiksusega minu südame lõid.
Siis kulgengi selles tühjas maailmas üksi,
vaatan üksinda päikesetõusu ja eha,
külma vihma vihast langemist lompi
ning unustan, alustan uuesti, elan.

0
SAADA LUULETUS SÕBRALE 🠓
Loe järgmist luuletust
GetDo

Kirjutan, et täita lüngad enda sees.

Kommentaarid
Info
  • Autor: GetDo
  • Lisatud: 26/11/2017 10:07
  • Kategooria: Kurbus
  • Vaatamisi täna: 1
  • Vaatamisi kokku: 900

Märksõnad



Privaatsuspoliitika



Lisa enda luuletus
      Unustasid parooli?