Ükskord...
Ükskord saabub aeg, mil tuuled pöörduvad
Saabub aeg, kui taaskord näen sind naeratamas.
Seni kaua pilved taeva mustaks tõmbavad
ning mina leian end üksi suures voodis magamas.
Võib-olla leiame kunagi taaskord teineteist
Võib-olla näeme veel üksteise huuli, silmi
Kuid senini ei ole kumbki liialt õnnelik meist
Kuid kui lõpuks koos olem ei ole taevas enam musti pilvi
Tahaks öelda, et kõik on korras ning mul pole valus
Tahaks öelda, et kallis, ma olen nüüd ainult sinu
Kuid see ei oleks sinu ega minu suhtes aus
Mul on valus, nii kohutvalt valus, sest sa hülgasid minu.
Ilma sinuta tahaks nii väga lihtsalt kuskile kaduda
Ilma sinuta tahaks kõik maha jätta ning minema minna
Kuid ei, ma ei hakka sinult enam üht võimalust paluma
Ma ei hakka end enam mõtlema koos sinuga sinna.
Üritan jätkuvalt leppida sellega, et olema meid ei saa
Üritan jätkuval leppida sellega, et mind oma sõbraks valisid sa
Kuid tead, senikaua kuni meie jalge all pöörleb maa
iialgi ei kavatse ega saa olla su sõber ma.
Järgi luuletajat
