Annaksin käe..
Kokku surun ma huuled
ja maas on mu pilk
ja küüned on pressitud pihku
ei jõua
rohkem ma vist
ma räägin
ei kuula mind keegi
ma püüan
kuid püüdmisest tean
on alati alati
kuradi vähe
kuigi ulatan sõrme
nad tahavad käe
ma annaks või kaks
või enda
kui vähegi jaksaks
aga seda ei näe
las taovad siis näkku
ei olegi valus
valus on siis
kui üksinda jääd
siis ongi see hetk
kui enam ei jõua
ja pimedal ajal
on paremgi veel
ei ootagi enam
ja enam ei usu
et ükskord
tuleb veel päev..
21/02/2018
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
hull ronk
sõnad on paremad, kui inimesed.. neid saab muuta..
Info
- Autor: hull ronk
- Lisatud: 21/02/2018 15:19
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 1085
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud